Õpetaja Leht kirjutab lastehoidudest
Viimasel ajal võib kiiresti kasvava elanike arvuga omavalitsustest, kus lasteaiakohti napib, üha rohkem kuulda lugusid, et vanemad ei soovi neile pakutud lapsehoiukohta vastu võtta, vaid taotlevad kohtu kaudu kohta munitsipaallasteaias. Nimelt sätestab praegu kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus, et vald saab lasteaiakoha asendada lapsehoiukohaga üksnes vanema nõusolekul.
Lastehoiud on olnud kohalikele omavalitsustele lapsehoiuteenuse pakkumisel koostööpartnerid juba üle 20 aasta. Harjumaal asuvas Viimsi vallas näiteks kasutab lapsehoiuteenust üle 10% lasteaiaealistest lastest. Rae, Harku ja Saue vallas on see protsent veelgi kõrgem. Nendes neljas vallas on elanike arv viimase kümnendi jooksul hüppeliselt kasvanud ning on arusaadav, et munitsipaallasteaedu ei ole samas mahus juurde ehitatud. Harjumaal, Tartus, Tartumaal ja Tallinnas kasutas 2023. aasta veebruari seisuga eralapsehoiuteenust kokku umbes 1700 last. Kuna sündimus hakkab langema, ei ole pikas plaanis mõistlik uusi suuri lasteaiamaju ehitada. Pealegi pakub lastehoid sõimerühmaga samaväärset teenust – hoidjad teevad oma tööd südamega ja lapsed on hoitud.
Lastehoiud tajuvad neile perede ja omavalitsuste pandud vastutust ning lapsehoidjad saavad aru oma olulisest rollist lapse arenguteel. Järjest enam on ametis kutsetunnistusega lapsehoidjaid, kes toetavad igakülgselt lapse arengut ja arvestavad pere vajadustega. Sisuliselt ongi lastehoid lasteaiaga samaväärne ja sama kvaliteetne teenus. Uue alushariduse ja lapsehoiu seadusega on kavas tuua ka lapsehoiud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse.
Et praegu tegutsevad lastehoiud veel sotsiaalvaldkonna teenusena, võib see arusaadavalt tekitada lastevanemates hirmu, et hoius õppetegevusi ei pakutagi. Nii see siiski ei ole. Lapsehoidja kutsestandard sätestab, et lapsehoidja soodustab ja toetab lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest. Seega on väär arvata, et lastehoius tegeldakse vaid laste hoidmisega. Enda kogemuse põhjal võin kinnitada, et lastehoius kasutatakse lapse arendamiseks ja toetamiseks samasuguseid lõimitud õppetegevusi ja mängulisi võtteid nagu lasteaias ja koduski. Tegutsetakse oma tegevuskava alusel ning lisaks üldoskuste (eneseteenindus-, sotsiaalsed ja enesekohased ning mängimisoskus) arendamisele viiakse igal nädalal läbi muusika-, liikumis- ja kunstitegevusi, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja muid pidupäevi. Aluseks on enamasti koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, kus on lahti kirjutatud lapse arengu eeldatavad tulemused vanuses üks kuni kolm. Et lastehoiud teevad oma tööd hästi, näitab ka lasteaedadelt saadav tagasiside, mis ütleb, et hoius käinud ja edasi lasteaeda suundunud lapsed kohanevad lasteaia päevakava ja kaaslastega teistest kergemini ning on sotsiaalselt paremini valmistunud rühmas tegutsemiseks.
Põhjusi, miks eelistada 1,5–3-aastase lapse puhul lasteaiale lastehoidu, on teisigi.
Lastehoiud asuvad enamasti kodusemates majades, kus ei ole kunagi üle kolme rühma, lapsi on rühmas vähem ja täiskasvanuid lapse kohta rohkem. Just kodulähedases lastehoius saab väikelaps esimese turvalise kodust eemal viibimise ja teiste lastega koos tegutsemise kogemuse.
Tähtis on ka paindlikkus. Laps ei pea hoius käima iga päev, vaid vanem saab sõlmida lepingu vaid mõneks päevaks nädalas, et harjutada last järk-järgult lastekollektiivis tegutsema. Selline võimalus loob ka vanemale endale sujuvama ülemineku tööle naasmiseks. Paindlik teenus võimaldab paremini ühitada töö- ja pereelu, mis omakorda aitab vähendada soolist palgalõhet, mis on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kõvasti suurem.
Ka uuringud, nagu näiteks rakendusuuringute keskuse Centar 2021. aasta alushariduse ja lapsehoiu uuring, toovad välja, et vanemad on teenusega rahul ning lastehoid turvaline ja lapse arengut igakülgselt toetav alternatiiv lasteaiale.
Seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus pakkuma lasteaiakohta kõigile 1,5-aastastele lastele. Piirkondades, kus elanike arv kiiresti kasvab, napib eriti sõimerühma kohti. Kuna liiga palju munitsipaallasteaia kohti juurde luua pole kuluefektiivne ega otstarbekas, on lastehoiud kuni 3-aastastele lastele alushariduse pakkumiseks head ja kvaliteetsed koostööpartnerid. Lastehoiud on paindlikud ning nõudluse kasvades on koostöös kohaliku omavalitsusega lihtne uusi kohti luua, et reageerida kiirelt rahvastiku muutustele.
Tulevikule mõeldes on oluline, et Haridus- ja Teadusministeerium looks lastehoiuteenuse kasutamisele ka seadusega soodsama pinnase, mis julgustaks lastevanemaid teenust senisest enam valima. Juba seitse aastat oleme oodanud ja lootnud, et jõustuks uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, mis kindlasti olukorda leevendab. Peagi ametisse astuval uuel valitsusel on võimalus vajalike seadusemuudatuse tegemisega panustada ühtsema ja parema alusharidussüsteemi loomisesse.
