Uus aasta tõi muutused omavalitsuste lapsehoiuteenuse toetamise korras
Käesoleva aasta algusest jõustus muudatus mis puudutab pea kõiki peresid, kus lapsed 1,5 kuni 7 aastat vanad. Ehk siis jutt käib sellest, kui suur on lapsevanemate poolt makstav laste(hoiu)aia tasu.
Selleteemalisi meediakajastusi jälgides tundub, et omamoodi märgilise tähendusega oli üks kohtuvaidlus Pärnumaal lapsevanema ja omavalitsuse vahel, mille mais 2013 võitis lapsevanem. Novembris 2014 võitis lapsevanem sarnase vaidluse Tartumaal ja neid oli teisigi. Lihtsustatult oli vaidluse sisuks, kas omavalitsus peab tagama lapsevanemale võrdse kohtlemise ka juhul, kui munitsipaallasteaias kohta pakkuda ei ole. Kuni selle hetkeni oli üle Eesti levinud praktika, et munitsipaallasteaias oli kohatasu väiksem kui erahoius. Lastevanemate kulud kohatasudele ühes või teises kohas sõltuvad aga otseselt omavalitsuste makstavate toetuste suurusest.
Kohalike omavalitsuste valimised 2013a sügisel tõid nende kohtuvaidluste taustal tugevalt päevakorda terve rea poliitilisi lubadusi. Üksteisi võidu lubasid poliitikud lastevanematele odavamaid kohatasusid, kusjuures peamise lahendusena nähti ikkagi munitsipaalvõimaluste suurendamist – kas uute lasteaedade ehitamist või konteinermoodulite rentimist. Viimase kasuks räägib statistiline avutus mis ütleb, et demograafilise prognoosi näitajate põhjal on laste sündimine äkklinnastumisest toimunud lühiajaline nähtus ja peagi hakkab lastehoiu ja hiljem lasteaia kohti taas vähem lapsi vajama. Uued ehitatud lasteaiad jääks sellisel juhul tühjaks.
Nüüd 2013a on KOV valimised ära toimunud, mitmel puhul (ka Sauel) on konteinermoodulid lasteaia kohtade arvu suurendanud. Laste arv erahoidudes on langenud aga mitte drastiliselt. Riik aga hakkas tasapisi ette valmistama tingimusi, mis ühelt poolt tagaksid lapsevanematele kõikjal võrdse hoiutasu ja teisalt lisaks munitsipaallasteaedadele täiendavat paindlikkust teenuse pakkumisel. Kohustus lasteaias kohta pakkuda liikus 1,5a pealt 4a peale, ühte rühma võib komplekteerida eri vanuses lapsi (3-6 aastat) ning nooremate laste puhul annab seadus lapsevanema nõusolekul võimaluse asendada lasteaia koht lapsehoiu teenusega. See viimane on selles mõttes märgilise tähendusega, et teeb munitsipaallasteaias lihtsamaks hoiuteenuse pakkumise. Seadus jättis kõrvaldamata selle ebaõigluse, et läbi lasteaia osutatava hoiuteenuse eest esitatud arved on võimalik lapsevanemal tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata, kuid eralastehoiudude arved ei kvalifitseeru. Seda vaatamata sellele, et lapsehoiu teenus on mõlemal pool sisult sama. Viimasel ajal on aga kuulda olnud, et selle juurde ehk tullakse veel tagasi.
Mida siis sellest kõigest arvata? Lapsevanematele muutus teenus erahoidudes odavamaks aga munitsipaallasteaias mitmes kohas üle Eesti isegi kallimaks (sic!). Sest paljudel juhtudel tõstsid munitsipaalid aasta algusest oma tasud seadusega kehtestatud maksimumini (20% kehtivast miinimumpalgast, mis teeb 2015a kohatasu maksimumiks lapsevanemale 78eurot). Kui esmapilgul tundub, et see loob suurepärase võimaluse erahoidudel avatud turul munitispaaliga konkureerida, siis paraku on siin üks konks juures – erahoiud saavad kohalikult omavalitsuselt toetust vaid juhul, kui munitsipaalis kohta pole pakutud. See klausel tõstab munitsipaalid avatud turukonkurentsist välja ning annab ka võimaluse oma kohatasusid tõsta ilma, et oleks hirmu lapsi kaotada. Ilma toetuseta pole erahoiud hindadega enam konkurentsivõimelised. Seega sõltub erahoidude saatus nüüd täiel määral omavalitsuse poliitikast. Nende meelevallas on pingutada munitsipaallasteaeda võimalikult palju kohti luua või siis jätta rühmadesse ruumi, et rohkem iga lapseni jõuda ning erivajadustega lastega paremini toime tulla.
Nagu öeldud jääb lapsi lähiaastatel vähemaks ning sellega kasvab ka konkurents hoiukohtade täitmisel. Saue linnavalitsus on olnud meile heaks partneriks ja loodetavasti nad väärtustavad linnas loodud ettevõtlust ning erinevate valikuvabaduste säilimist lapsevanematele ka tulevikus. 2016a lõpus peaks läbi saama olemasolevate rendimoodulite kasutusperiood ning see tähendab, et ühel hetkel tuleb linnavalitsusel otsustada kas neid pikendada või mitte.
Kui see määramatus kõrvale jätta, siis lastevanemate vaates on eralastehoiud nüüd kättesaadavamad, kui kunagi varem.